Vangalareform jagab turu ümber

2014. aastast käivituv vanglareform tähendab senistele ja tulevastele vangidele teenuse paranemist.
Ent 30 miljoni eurose turu ümberjagamine võib aga jätta väikevanglad ilma kinnipeetavateta.

Kui Lõuna-Eestis on seni kõige suurem tegija olnud Tartu Vangla, mis ulatub kõigisse kolme maakonda ning lisaks ka Jõgevamaale, siis tulevasest aastast ei luba konkursitingimused üle kahe piirkonna tegutsenud kurjategijaid enam endale saada. See tingimus ei meeldi Harku ega Murru vanglale.

"Eks nende reformide põhjuseks on ikka raha," kommenteerib Harku vangla direktor Aimar Karulauk. "Kui meie piirkonnas oleks rohkem kurjategijaid, laekuks kinnipeetavate pealt ka rohkem pearaha. Enamasti tulevad kinnipeetavad meile küll teise ringiga tagasi, aga turg on meie piirkonnas siiski üpris väike. Nii nagu gümnaasiumitesse ei jätku enam õpilasi või ülikoolidesse sisseastujaid, väheneb samal ajal ka kuritegelike kalduvustega inimeste arv. See ei ole enam pelgalt maakondlik probleem."

Ühe võimalusena näeb Aimar Karulauk vangide külastajatele 5 eurose visiiditasu kehtestamist.

"Me ei saa ju hakata enda piirkonnas kurjategijaid välja koolitama. See oleks juba pehmelt öeldes küüniline," naerab direktor. "Ent aasta alguses sõlmisime esimesed pikaajalised lepingud tätoveerimissalongidega ning juba sel aastal saavad valvurid ennast täiendada. Vangla sees liigub samuti palju raha, miks mitte siis pakkuda oma kinnipeetavatele tasemel tätoveerimisteenust."